Matemaatika ja statistika magistriõppes kaitsti edukalt viis magistritööd. Loe lähemalt allpool. Palju õnne töö edukalt kaitsnutele!
Anne-Mari Vainura uuris, kuidas on omavahel seotud eeljärjestusseosed ja topoloogiad, osalise järjestuse seosed ja T0-topoloogiad ning ekvivalentsiseosed, tükeldused ja R0-topoloogiad, nii suvalise hulga kui ka lõpliku hulga korral. Tõestas lõpliku hulga korral üks-ühesed vastavused topoloogiate ja eeljärjestusseoste ning R0-topoloogiate ja tükelduste vahel.
Deivid Saadi magistritöö eesmärk oli tutvustada Tingley probleemi tausta ja esitada kaks olulist tulemust: Tingley vastaspunktide teoreem ning Javier Cabello Sáncheze tulemus, mille järgi igal mitte rangelt kumeral kahemõõtmelisel reaalsel Banachi ruumil on Mazur–Ulami omadus. Töös selgitatakse, kuidas Tingley teoreem ja kahemõõtmelise ruumi geomeetria võimaldavad tõestada, et ühiksfääride vaheline sürjektiivne isomeetria on teatava lineaarse isomeetria ahend
Nikolai Sovetnikovi magistritöö oli pühendatud Lie algebrate ja Poissoni algebrate mõiste üldistustele. Töös uuritakse transponeeritud Poissoni superalgebraid ja nende seost 3-Lie superalgebratega. Sisse tuuakse ja uuritakse transponeeritud 3-Lie Poissoni superalgebra mõistet. Esitatakse meetod transponeeritud 3-Lie Poissoni superalgebrate konstrueerimiseks transponeeritud Poissoni superalgebrate paarisderivatsioonide abil.
Karl-Joan Alesma üldistas Basteri ja Trevisani, 2024 tulemust, mis mõõdab juhusliku täisühendusega närvivõrgu ja Gaussi protsessi vahelist kaugust, juhuslikule korreleeritud kaaludega konvolutsioonilisele närvivõrgule. Selleks leidis ülemise tõkke ruut Wassersteini kaugusele juhusliku konvolutsioonilise närvivõrgu ja talle vastava Gaussi protsessi vahel. Saadud tõke näitab, kuidas arhitektuurilised parameetrid mõjutavad koondumiskiirust, kui kanalite arv kasvab. Erijuhul kui konvolutsioonilise närvivõrgu struktuur taandub tavaliseks närvivõrguks, saadakse tagasi tulemuse Basteri ja Trevisani, 2024 tööst.
Emma Räime magistritöö eesmärk on uurida keskkonnategurite ja metaboliitide mõju kõrgvererõhktõve diagnoosi saamisele Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmete põhjal, analüüsides mehi ja naisi eraldi. Statistilise meetodina rakendatakse kalibreeritud stabiilsusvalikut, et tuvastada need keskkonnategurid ja metaboliidid, mis on seotud kõrgvererõhktõve diagnoosiga. Seejärel uuritakse, millised keskkonnategurid on nende valitud metaboliitidega seotud.Peenosakeste kontsentratsioon oli ainus keskkonnategur, mis valiti kõrgvererõhktõve mudelitesse mõlema soo puhul. Metaboliidiprofiilid kattusid osaliselt mõlemas soogrupis, kuid täheldati ka soolisi erinevusi. Keskkonnategurite-metaboliitide mudelites oli peenosakeste kontsentratsioon kõige sagedamini valitud eksposoomitunnus mõlemas soogrupis.