Vahetusüliõpilaseks välismaale
Semester või õppeaasta väliskõrgkoolis on muutumas ülikooli-õpingute tavapäraseks osaks – igal aastal kasutab järjest enam tudengeid võimalust õppida vahetusüliõpilasena välismaal.
Välismaale õppima ja praktikale saab minna ka oma kulu ja kirjadega, ent lihtsam on teha seda koduülikooli poolt pakutavaid üliõpilasvahetuse võimalusi kasutades. Tartu Ülikooli üliõpilased saavad partnerlepingute, rahvusvaheliste programmide ning valitsuste ja fondide stipendiumide toel õppida vahetusüliõpilasena ülikoolides üle kogu maailma.
Kõikide tutvustatavate programmide puhul jääd TÜ üliõpilaseks ja jätkad oma õppekava täitmist, st tegemist ei ole kraadiomandamise võimalustega välismaal.
Mis on välisõpingute eesmärk?
Välismaal õppimine või praktika läbimine annab väärtusliku rahvusvahelise kogemuse, laiendab silmaringi ning on kindlaks eeliseks ka tööturul. Välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse Tartu Ülikooli õpingute osana, välisõpingud on matemaatilise statistika ja matemaatika bakalaureuseõppe õppekavadesse planeeritud. Välisõpingute osa õppekavas nimetatakse mobiilsusaknaks. Välisõpingud on üldjuhul planeeritud ühele semestrile mahuga vähemalt 15 EAP-d, mis on üksiti ka välisõpingutele järgneva pikendussemesteri saamise eelduseks. Lühemaks ajaks õppima minnes või praktikat läbides on tõenäoliselt õpingute maht ainepunktides väiksem.
Milline osa õppekavast on soovitatav läbida välismaal, ehk milline on minu õppekava mobiilsusaken?
- Kõige paremini sobituvad väliskõrgkoolis läbitud õppeained valitavasse erialamoodulisse 3.3 Erialane kogemusmoodul.
- Väliskõrgkoolis läbitud õppeainetega võib täita ka teisi mooduleid nt juhul, kui väliskõrgkoolis läbitakse enam õppeaineid kui valikmoodul mahutab või läbitud õppeaine sobib paremini mõnda teise moodulisse, sh vabaainete moodulisse.
- Välismaal võib sooritada ka erialase praktika. Seda on soovitav teha väljaspool õppesemestreid nt suvel. Erialane praktika tähendab vähemalt kuu aega täiskohaga töötamist, kuid mõndadele stipendiumidele kandideerimisel võib olla nõue töötada kauem (nt Erasmusel on 2 kuud).
- Välisõpingute planeerimisel palun konsulteerige programmijuhiga, kes aitab valida huvipakkuvaid kursusi ja hinnata soovitud ainete sobivust õppekavasse.
Milline semester on parim aega välisõpingute jaoks selle õppekava raames?
- Parim semester välisõpinguteks on viies semester, mis tähendab, et väliskõrgkoolidesse peaks kandideerima kolmandal semestril.
- Praktika sooritamiseks välismaal on parim aeg suvi kahe õppeaasta (nt teise ja kolmanda õppeaasta) vahel.
Kuidas planeerida õpinguid TÜ-s kui soovin välismaale õppima minna?
- Esimesel neljal semestril tuleb õppida täiskoormusega (30 EAP semestris), läbides ettenähtud kohustuslikud õppeained ja valikained.
- Õppekavas on aineid, mida ei loeta igal õppeaastal. Konsulteerige programmijuhiga, et oskaksite arvestada, milliseid õppeaineid ei loeta igal aastal ja kuidas neis tingimustes oma TÜ õpinguid vastavalt planeerida.
Kas välisõpingute tõttu minu õppeaeg TÜ-s pikeneb?
- Õppeaeg võib pikeneda, kui välismaal õpitakse semestri jooksul miinimummahus õppeaineid. Üldjoontes sõltub see õppekava läbimise mahust TÜ-s ja välismaal. Pikendussemester ei ole iseenesest halb, kuid hea planeerimise juures ei pruugi õpingute aeg pikeneda.
Millised on minu õpirände võimalused?
Esimene valik võiks olla
- Erasmus+ partnerkõrgkoolid matemaatika ja statistika instituudi õppekavadele: nende hulgas on Genti ja Hasselti ülikoolid Belgias, Helsinki ülikool Soomes, Mälandaleni ülikool Rootsis, Zaragosa ülikool Hispaanias jt.
Võimalik on valida ka järgmiste hulgast (nende puhul on vaja teha rohkem eeltööd õppeainete valiku osas):
Kuidas rahastada oma välisõpinguid?
- Erasmus+ programmi õpirände puhul on osalejale stipendium (elamistoetus) tagatud.
- Välispraktika toetuseks on võimalik taotleda Erasmus+ välispraktika stipendiumi
- Vaata ka teisi stipendiumiprogramme
Kuidas välisõpingute sisu kokku leppida?
- Välisõppega seonduva õppekorralduse kohta saab lugeda TÜ pealehelt.
Mis on välisõpingute eesmärk?
Välismaal õppimine või praktika läbimine annab väärtusliku rahvusvahelise kogemuse, laiendab silmaringi ning on kindlaks eeliseks ka tööturul. Välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse Tartu Ülikooli õpingute osana, välisõpingud on matemaatika ja statistika magistriõppe õppekavasse planeeritud. Välisõpingute osa õppekavas nimetatakse mobiilsusaknaks. Välisõpingud on üldjuhul planeeritud ühele semestrile mahuga vähemalt 15 EAP-d, mis on üksiti ka välisõpingutele järgneva pikendussemesteri saamise eelduseks. Lühemaks ajaks õppima minnes või praktikat läbides on tõenäoliselt õpingute maht ainepunktides väiksem.
Milline osa õppekavast on soovitatav läbida välismaal, ehk milline on minu õppekava mobiilsusaken?
- Kõige paremini sobituvad väliskõrgkoolis läbitud õppeained valikainete mooduli alamoodulisse (mobiilsusmoodul).
- Väliskõrgkoolis läbitud õppeainetega võib täita ka teisi mooduleid nt juhul, kui väliskõrgkoolis läbitakse enam õppeaineid kui valikmoodul mahutab või läbitud õppeaine sobib paremini mõnda teise moodulisse, sh vabaainete moodulisse.
- Välismaal võib sooritada ka erialase praktika ja seda näiteks suvel. Erialane praktika tähendab vähemalt kuu aega täiskohaga töötamist.
- Välisõpingute planeerimisel palun konsulteerige programmijuhiga (Mare Vähi, mare.vahi@ut.ee), kes aitab valida huvipakkuvaid kursusi ja hinnata soovitud ainete sobivust õppekavasse.
Milline semester on parim aega välisõpingute jaoks selle õppekava raames?
- Parim semester välisõpinguteks on kolmas semester, mis tähendab, et väliskõrgkoolidesse peaks kandideerima teisel semestril.
- Praktika sooritamiseks välismaal on parim aeg suvi kahe õppeaasta vahel.
Kuidas planeerida õpinguid TÜ-s kui soovin välismaale õppima minna?
- Esimesel ja teisel semestril tuleb läbida alusmooduli erialamooduli kohustuslikud õppeained ja lisaks valik ja/või vabaaineid nii et mõlemad semestrid on läbitud vähemalt täiskoormusega (30 EAP semestris).
- Konsulteerige programmijuhiga (Mare Vähi, mare.vahi@ut.ee), et oskaksite arvestada, milliseid õppeaineid ei loeta igal õppeaastal ja kuidas neis tingimustes oma TÜ õpinguid vastavalt planeerida.
Kas välisõpingute tõttu minu õppeaeg TÜ-s pikeneb?
- Õppeaeg võib pikeneda, kui välismaal õpitakse semestri jooksul miinimummahus õppeaineid. Üldjoontes sõltub see õppekava läbimise mahust TÜ-s ja välismaal. Pikendussemester ei ole iseenesest halb, kuid hea planeerimise juures ei pruugi õpingute aeg pikeneda.
Millised on minu õpirände võimalused?
Esimene valik võiks olla
- Erasmus+ partnerkõrgkoolid matemaatika ja statistika instituudi õppekavadele: nende hulgas on Genti ja Hasselti ülikoolid Belgias, Helsinki ülikool Soomes, Mälandaleni ülikool Rootsis, Zaragosa ülikool Hispaanias jt.
Võimalik on valida ka järgmiste hulgast (nende puhul on vaja teha rohkem eeltööd õppeainete valiku osas):
Kuidas rahastada oma välisõpinguid?
- Erasmus+ programmi õpirände puhul on osalejale stipendium (elamistoetus) tagatud.
- Välispraktika toetuseks on võimalik taotleda Erasmus+ välispraktika stipendiumi
- Vaata ka teisi stipendiumiprogramme
Kuidas välisõpingute sisu kokku leppida?
- Välisõppega seonduva õppekorralduse kohta saab lugeda TÜ pealehelt.
Loe mooduli kohta SIIT.