Matemaatika erialal õppijad saavad väga hea baasi nii matemaatika teoreetilistes valdkondades kui ka praktilises osas. Õppimise käigus saadakse sõpradeks nii matemaatika põhitõdedega hulgateooriast, algebrast, geomeetriast ja matemaatilisest analüüsist kui ka kaasaegse matemaatika printsiipidega diferentsiaalvõrranditest, funktsionaalanalüüsist, topoloogiast, arvutusmeetoditest jms. Matemaatikaõpingute käigus õpitakse ka arvuteid tundma ning omandatakse algteadmised programmeerimises.
Matemaatika õppekava sisseastumistähtaegade ning -nõuete kohta võib lähemalt lugeda siit.
Matemaatika bakalaureuseõppekava koosneb moodulitest, millest osade läbimine on kraadi omandamiseks kohustuslik ja osa valikuline.
Valdkonna alusmoodul I (24 EAP) annab tudengile alusteadmised, mis on eelduseks matemaatikaga süvitsi minemiseks. Tutvutakse näiteks nii lineaaralgebra ja hulgateooriaga kui ka ühe muutujaga funktsioonide analüüsi ja tõenäosusteooriaga.
Valdkonna alusmoodul II (24 EAP) koosneb matemaatikale lähedaste valdkondade alusainetest ja matemaatikahariduse omandamist toetavatest ainetest. Mooduli ainete läbimise käigus saadakse hea ülevaade matemaatika ajaloost ja uurimissuundadest ning tutvutakse ka füüsika ja programmeerimisega.
Kohustuslik suunamooduli (24 EAP) eesmärgiks on viia tudengite matemaatikaalased teadmised ja oskused tasemele, mis on vajalik erialaainete läbimiseks. Mooduli käigus vaadeldakse põhilisi algebralisi ja geomeetrilisi struktuure ning ka diferentsiaalvõrrandeid ja mitme muutuja funktsioone.
Kohustuslik erialamoodul (24 EAP) annab õppurile vajalikud teadmised matemaatikast edasiseks spetsialiseerumiseks. Tegeletakse süviti arvuteooria, funktsionaalanalüüsi, arvutusmeetodite ja peamiste informaatikas kasutatavate diskreetsete struktuuride uurimisega.
Peaeriala valikmoodulist (12 EAP) on üliõpilasel võimalik valida endale sobivaid aineid 12 EAP eest. Ainete teemad varieeruvad matemaatilise teksti küljendamisest ettevõtluseni.
Bakalaureusetöö mooduli (12 EAP) eesmärgiks on õpetada bakalaureuseastme jooksul omandatud teadmiste ja kirjanduse alusel uurimistööd vormistama. Mooduli käigus kirjutatakse valmis oma lõputöö.
Ülaltoodud moodulid moodustavad matemaatika peaeriala miinimummahus (120 EAP).
Üliõpilasel, kes õpib peaeriala miinimummahus, on kohustus valida kõrvaleriala.
Kui üliõpilane valib peaerialalt veel mõne mooduli lisaks miinimummahule, teostab ta peaeriala suurenduse.
Matemaatika bakalaureuseõppekavas on valitavaid mooduleid palju:
Peaeriala suurenduse korral (juhul, kui selle valikutega juba ei ole 168 EAP täis) on õppekava sisustamiseks ülejäänud vajalikud moodulid (suuna- või erialamoodulid) võimalik valida mis tahes bakalaureuseõppekavast.
Vabaainete moodulisse (12 EAP) saab tudeng valida ükskõik milliseid Tartu Ülikooli või mõne muu ülikooli pakutavaid aineid.
Lisainfot õppekava kohta saab lugeda Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemis.
Tudengil on võimalik peaeriala kõrvale valida ka kõrvaleriala, mille maht on 60 EAP-d. Kõrvaleriala on võimalik valida ka teise kõrgkooli bakalaureuseõppekavast. Matemaatika kõrvaleriala korral tuleb läbida kolm moodulit.
Kõrvaleriala suunamoodul (24 EAP) annab tudengile alusteadmised erinevatest matemaatika valdkondadest. Mooduli ainete jooksul vaadeldakse näiteks nii geomeetrilisi konstruktsioone, diferentsiaal- ja integraalarvutamise aluseid kui ka esmaseid kaasaegse matemaatika üldiseid mõisteid (hulk, seosed, lausearvutuse põhimõisted).
Kõrvaleriala erialamoodul (24 EAP) on loogiline jätk kõrvaleriala suunamoodulile. Tutvutakse algebraliste struktuuridega, ühe muutuja funktsioonide diferentsiaal- ja integraalarvutuse põhitulemustega ning võrrandite ja võrrandisüsteemide ligikaudse lahendamisega. Mooduli eesmärk on viia tudengite matemaatikaalased teadmised tasemele, mis on vajalik erialaainete läbimiseks.
Kõrvaleriala valikmooduli (12 EAP) ained on valitavad kuue aine hulgast. Mooduli õppeained annavad täiendavaid alusteadmisi matemaatikast.
Tutvuge ka näidisõppeplaanidega, milles on välja toodud soovituslikud ainete võtmise ajad semestrite lõikes. Tudeng võib soovi korral aineid kuulata ka muudel aegadel, kuid siis tuleb arvestada sellega, et tundide ajad võivad kattuma hakata, sest tunniplaanid on koostatud näidisõppeplaanide järgi.