Naised teaduses: Ene-Margit Tiit

Ene-Margit Tiit kaitses kandidaadi (praegune doktor) 1963. aastal puhta matemaatika (ridade teooria) alal professor Gunnar Kangro juhendamisel. Seejärel töötas teadlane paar aastat Astronoomia Instituudis koos Jaan Einastoga, kus tutvus süvitsi tõenäosusteooria ja statistikaga astronoomiliste rakenduste kaudu. Esmatutvus valdkonnaga pärines I kursusel tehtud astronoomia-alasest tööst (1953). 1964. aastal kutsus Ülo Kaasik Ene-Margiti Tartu Ülikooli tõenäosusteooriat ja matemaatilist statistikat õpetama. Ene-Margit Tiidust sai matemaatilise statistika eriala kujundaja. 

Ene-Margitit inspireeris matemaatikuks saama akadeemikust isa ja legendaarne professor Arnold Humal. Samas meeldisid teadlasele juba lapseeast mõttemängud arvudega. Tema lemmikaspektid matemaatikast on ratsionaalsus ja loomingulisus. Kõrgelt hindab ta statistika vahenditega uute teadmiste avastamist erinevates teadusharudes. Väga oluline on statistikas ja andmeteaduses suurandmete analüüs, eriti nende põhjal tehtavate järelduste usaldusväärsus ja täpsus. Aga väga olulised on ka matemaatika didaktikaga (õpetamisega) seonduv ja oskus näha, kui huvitav on teadlase töö.

Naisteadlasena läbilöömiseks paneb Ene-Margit südamele, et ei tasu pöörata tähelepanu enese ja oma kolleegide soole ja kindlasti mitte oodata hinnaalandusi. Ta oli pikki aastaid Matemaatikateaduskonnas ainus naine-kateedrijuhataja ja ainus liige teaduskonna nõukogus. 

Lisaks õpetamisele, eriala tudengite juhendamisele ja õppevahendite kirjutamisele oli Ene-Margit Tiit toonase arvutuskeskuse statistikarühma juhendaja. See roll hõlmas tihedaid kontakte Ülikooli kõigi teiste erialade õppejõudude ja teaduritega ning nende juhendamist statistika meetodite alal, samuti rakendusstatistika tarkvara kavandamist. Teadusrühm tegi tihedat koostööd teiste keskustega ja Tartus korraldatud rakendusstatistika konverentsid olid väga populaarsed. Teadustöö põhisuunaks oli andmeanalüüs, mis oli suurel määral tänase andmeteaduse eelkäija.

Pärast emeriteerumist osales Ene-Margit dotsent Kai Saksa juhtimisel erinevates projektides. Sisukaim neist oli eakate hooldamise alane uuring, mille jaoks tegi teadlane andmestiku analüüsi mudelid.

Alates 2006. aastast töötab Ene-Margit Tiit Statistikaametis. Sealhulgas oli ta 2011. aasta rahvaloenduse metoodikajuht ja on juhendanud üleminekut registripõhisele statistikale, sh rahvaloendustele. Naisteadlane peab olulisimaks tulemuseks originaalse indeksipõhise rahvastikuarvestuse kasutuselevõtmist Eesti Statistikas ja sellealaste uurimis- ja arendustööde algatamist ja toetamist. 2022. aastal pälvis Ene-Margit Tiit elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.

Ene-Margit on kirjutanud ligi paarkümmend õppevahendit ja tosinajagu raamatuid, sh mõned õpikud, koostöös Liina-Mai Toodinguga Statistika Leksikoni, ühe raamatu Eesti Vabariik 100 seeriast ja ühe köite Eesti Mõtteloo Seeriast. Hetkel toimetab Ene-Margit 2021. aasta Statistikaameti tellimustööna rahvaloendusest valmivat raamatut “Eesti rahvastik, loendamata loendatud”. Järgmise projektina on ees “Eesti pere”, millesse püüab teadlane koguda kõik teadaolevad andmed eestlaste pereelust ajaloo vältel. Lisaks loodab ta sellesse kaasata ka Tartu Ülikooli Perelabori (1968—1990) juhatajana tehtud tööd.

Vaata veel:
Naised teaduses: Kerli Orav-Puurand
Naised teaduses: Triinu Veeorg
Naised teaduses: Ella Puman
Naised teaduses: Krista Fischer