16. oktoobril kell 12.15 kaitseb Getriin Aaviste doktoritööd „Mathematics anxiety as an obstacle to mathematics learning: Individual and school-related factors associated with mathematics anxiety“ („Matemaatikaärevus kui takistus matemaatika õppimisel: matemaatikaärevusega seotud individuaalsed ja koolikeskkonnaga seotud tegurid"). Kaitsmine toimub Delta õppehoones (Narva mnt 18) ruumis 1020.
Juhendaja: kaasprofessor Karin Täht, Tartu Ülikool
Oponent: kaasprofessor Anu Laine, Helsingi Ülikool (Soome)
Kokkuvõte
Matemaatikaärevus kui takistus matemaatika õppimisel: matemaatikaärevusega seotud individuaalsed ja koolikeskkonnaga seotud tegurid
Matemaatikal on oluline roll nii hariduses kui ka igapäevaelus, kuid paljude õpilaste jaoks seostub selle õppimine püsivate negatiivsete emotsioonidega, sealhulgas matemaatikaärevusega. Kõrge matemaatikaärevus võib vähendada õpilaste enesekindlust, motivatsiooni ja õpitulemusi ning mõjutada ka nende edasisi haridus- ja karjäärivalikuid.
Käesolevas doktoritöös uuriti, millised individuaalsed ja koolikeskkonnaga seotud tegurid on seotud matemaatikaärevuse ja matemaatika õppimisega. Doktoritöös käsitletakse viie uuringu tulemusi, mis põhinevad Eesti algkooliõpilaste, PISA 2022 uuringus osalenud 15-aastaste õpilaste ning gümnaasiumilõpetajate andmeid. Uuringutes käsitleti psühholoogilisi tegureid, nagu enesetõhusus ning sotsiaal-emotsionaalsed oskused, samuti koolikeskkonnaga seotud tegureid, nagu tajutud matemaatikaõpetaja toetuse tajumine, matemaatikatundide kvaliteet ja kooli kuuluvustunne.
Tulemused näitavad, et matemaatikaärevus kujuneb psühholoogiliste, sotsiaal-emotsionaalsete ja hariduslike tegurite koosmõjul nii õpilase kui ka kooli tasandil. Üheks kõige olulisemaks matemaatikaärevusega seotud teguriks on enesetõhusus, kuid olulist rolli mängivad ka stressikindlus, emotsioonide kontroll ja järjepidevus. Tulemused viitavad sellele, et õpilaste enesekindluse, emotsioonide juhtimise oskuste ning keeruliste õppimisolukordadega toimetuleku toetamine võib aidata vähendada matemaatikaärevust.
Doktoritöö rõhutab lisaks ka koolikesskonna olulist rolli. Õpilased, kes tajuvad suuremat õpetaja toetust, kõrgemat matemaatikatundide kvaliteeti ja tugevamat kooli kuuluvustunnet, kogevad vähem matemaatikaärevust. Lisaks näitasid mitmetasandilised analüüsid, et matemaatikaärevust aitavad selgitada nii õpilaste individuaalsed omadused kui ka koolidevahelised erinevused.
Kokkuvõttes näitavad tulemused, et matemaatikaärevuse vähendamiseks ei piisa üksnes matemaatiliste teadmiste arendamisest. Sama oluline on toetada õpilaste enesekindlust, sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ning kujundada positiivset õpikeskkonda. Doktoritöö aitab paremini mõista, kuidas koolid saavad toetada nii matemaatika õppimist kui ka õpilaste heaolu.
