Pisut selleaastastest lõputöödest: matemaatika- ja informaatikaõpetaja erialal kaitstud magistritööd

Matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppes kaitsti kuus magistritööd. Kaitsjateks olid Janek Press, Kelina Lillemets, Kerstin Kippar, Margus Roo, Allar Mehik ja Merilin Rauman. Loe edasi, mis teemasid nad käsitlesid oma töödes.

Janek Press koostas virtuaalreaalsuse sessioonide süsteemi ning katsetas seda matemaatika tunnis loendamise ja elementide arvu hindamise õpetamisel. Nõuded, millele süsteem peaks vastama, loodi eelnevalt intervjuude ja teooria põhjal. Osalejate ja vaatlejate hinnangul virtuaalreaalsuse elementide tundi kaasamine õnnestus, kuid meetod vajab edasist uurimist ja sisuloome vahendid arendamist, et need oleksid hõlpsasti kasutatavad teiste õpetajate poolt.

Kelina Lillemets koostas lineaarvõrrandisüsteemide (8. klass) õppimist toetavad õppematerjalid ning selgitas välja õpilaste ja õpetajate hinnangud nende materjalide kohta. Materjalid koostati Desmose keskkonnas kolmel teemal: lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine graafiliselt, liitmisvõttega ja asendusvõttega. Tagasisidest selgus, et õppematerjalid on õppimist toetavad ja head abilised teema omandamiseks. Tulevikus on plaanis õppematerjalides teha mõned muudatused ja lisada need e-koolikotti kõigile kättesaadavaks. 

Kerstin Kippar uuris, kuidas mõjutab Viimsi Gümnaasiumi matemaatika aktiivõppele keskendunud projekt „Matemaatika 2.0“ selles osalevate õpilaste uskumusi ja õpiharjumusi. Uuringu (küsitlused 2021. aasta septembris ja 2022. aasta veebruaris) tulemustest selgus, et matemaatikat peetakse oluliseks õppeaineks, milles nähakse võimalust tulevikus kooliteed ja karjääri jätkata. Edu matemaatikas seostatakse pigem töö ja pingutuse kui kaasasündinud matemaatilise võimekusega. Õpilased on hakanud kiiresti õigete vastusteni jõudmise asemel keskenduma lahendamise protsessile. Murekohaks on õpiharjumuste kujundamine. Teise küsitluse tulemused näitasid, et on rohkem õpilasi, keda motiveerib õppima kontrolltöö ja kes ei vaata varem õpitut üle, vaid õpivad viimasel päeval enne tööd.

Margus Roo lõi õppematerjali TÜ kursusele “Andmebaasid”, mis toetab üliõpilast ümberpööratud klassiruumi keskkonnas. Materjal loodi ADDIE meetodil: 1) sihtgrupi analüüs, 2) materjali loogiline ja ajaline jaotus, teemade ülesehitus, 3) materjali ja enesetestide loomine ning vormistamine, 4) loodud õppevara hindamine ekspertide kaasamisel uuringuinstrumendi kaudu. Viimase punkti tulemustest võib järeldada, et loodud õppevara toetab üliõpilast andmebaaside kursuse jooksul ümberpööratud klassiruumi tingimustes. Roo annab ka omapoolse hinnangu õppevara loomise protsessile ja toob esile piirangud.

Merilin Rauman uuris e-õppevara kasutamise põhjusi ja kogemusi matemaatikaõpetajate seas ning selgitas distantsõppe mõju e-õppevara kasutamisele. Ankeetküsitluse (vastajaid 89) tulemustest selgus, et matemaatikaõpetajad kasutavad e-õppevara peamiselt õppetöö mitmekesistamiseks ning kolm enimkasutatavat e-õppevara on Geogebra, Opiq.ee ja Youtube. Peamiseks e-õppevara eeliseks pidasid õpetajad tasuta kättesaadavust ning peamiseks puuduseks matemaatilise teksti sisestamise võimaluste puudulikkust. Tulemustest selgus veel, et üle poolte uuringus osalenud õpetajatest kasutasid distantsõppe ajal e-õppevara, mida nad varasemalt kasutanud ei olnud, ning mitmed õpetajad märkisid, et jäävad distantsõppe ajal kasutusel olnud e-õppevarasid ka kontaktõppes kasutama.

Palju õnne eduka lõpu puhul! Matemaatika ja statistika instituudis kaitstud tööde loetelu võib näha SIIT.