Autor:
Kairi Ojasoo

Pisut selle aasta lõputöödest: matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõpe

Matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppes kaitsti edukalt kaheksa magistritööd. Loe lähemalt allpool.

Kaitsmine toimus 7. juunil. Palju õnne töö edukalt kaitsnutele!


Getter Hiis-Hommuku magistritöös võeti fookusesse matemaatika Eesti kutsekeskhariduses ja uuriti ühe Eesti kutsekooli esimese kursuse kutsekeskhariduse õppekava õppijate matemaatika õppimise tausta. Uurimistöö aluseks olev matemaatika tasemetest koosnes küsimustiku osast ja ülesannete osast.

Küsimustiku osas selgus, et umbes pooltel õppijatel oli matemaatikas saavutusi ning kahel kolmandikul õppijatest oli matemaatikaga põhikoolis probleeme tekkinud. Peamine probleemide tekkimise aeg oli kolmas kooliaste ning enim tõid õppijad välja probleemide tekke põhjusena õpetaja ebapädevust, tunni ja aine raskust, enese laiskust, puudumist ning motivatsiooni. Ootustena tõid õppijad enim välja, et nad soovivad tunnis aru saada, hakkama saada ja võiks olla lihtsam kui põhikoolis või gümnaasiumis. Matemaatika kursuse edukaks läbimiseks oli enim õppijaid valmis õppima, tundides käima, kaasa tegema, tunnis kuulama, pingutama ja kodutöid tegema.

Matemaatika testi osas sai üle 60% õppijatest alla poole punktidest. Ülesannete lahendamisel saadud kogupunktide keskmine tulemus oli 45% ja mediaan 43%. Kõige paremini olid lahendatud järgmised ülesanded: ajaga seotud tekstülesanne, mõõtühikute teisendamine ja geomeetria. Halvim tulemus oli tegurdamise, võrrandi ja protsendi ülesannetes.


Laura Karu sõnul on informaatikapädevus tänapäeva digiajastul aina olulisem, arvestades, et informaatika kaasaegset kasu võib võrrelda matemaatika ja füüsika tähtsusega tööstusajastul. Inimesed jagunevad tarbijateks ja loojateks, seejuures kes ei oska luua, on sunnitud leppima olemasolevaga. Arvutimängude loomine programmeerimise õppimiseks toob kaasa suurema õpimotivatsiooni ja mõistmise, mis eesmärgil õpitakse. Tema magistritöö eesmärk on luua gümnaasiumiastmele õpilastega katsetatud 10-tunnine Pythoni mängude programmeerimise valikmoodul PyGame’iga. Töö tulemusena valmis õppematerjal PyGame’i õppimiseks ja seda toetav õpetajamaterjal. Õppematerjali tagasisidest selgus, et loodud materjal on hästi kasutatav gümnaasiumiastmele.


Kersti Kivi magistritöös antakse ülevaade probleemülesannete olemusest ja matemaatikaärevusest, tuuakse välja probleemülesannete lahendamise murekohad ja kuidas saaks matemaatikaärevust vähendada. Töös vaadeldakse õpilaste suhtumist matemaatikasse ja uuritakse, kuidas juhuslikes rühmades probleemülesandeid lahendades õpilaste ärevus ja motivatsioon ning suhtumine matemaatikasse muutub. Töös katsetati kahe kuu vältel regulaarselt uut probleemülesannete lahendamise, mõtleva klassiruumi, võimalust. Ta koostas tegevusi 18 tunniks ja andis tagasisidet antud perioodi tundidele, tuginedes vaatlusele. Uuringus osales ühe Eesti kooli seitsmes klass. Loodi praktiline õppematerjal, mis sisaldab nii õpetaja kui ka õpilaste tagasisidet tundidest. Uuring viidi läbi ühes Eesti kooli seitsmendas klassis, kus kahe kuu vältel lahendati regulaarselt probleemülesandeid mõtleva klassiruumi metoodikat järgides. Valimiks oli autorile tuttav klass, kus töö autor sai oma loodud materjali rakendada ja õpilaste probleemilahendusoskust parandada. Õpilased said paremini aru matemaatilistest probleemidest ja olid rohkem motiveeritud tunnis aktiivselt kaasa töötama. Uuringu käigus loodud õppematerjal ja saadud tagasiside pakuvad väärtuslikku infot edaspidisteks sarnasteks uuringuteks ja praktiliseks rakenduseks. Liljedahli mõtleva klassiruumi metoodika rakendamine III kooliastmes aitab õpilasi matemaatika tundides rohkem mõtlema panna, vähendab nende ärevust ja tõstab motivatsiooni. Õppematerjalide praktiline läbiviimine ja saadud tagasiside kinnitavad metoodika efektiivsust ja pakuvad väärtuslikku materjali edaspidiseks kasutamiseks.


Aljona Kritševskaja magistritöö eesmärk on selgitada välja esmakursuslaste kogemused, mis on seotud ülikoolis kõrgema matemaatika õppimisega, anda ülevaade põhilistest kohanemisraskustest ja tudengite poolt eelistatuimatest õppevahenditest. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi küsitlused kahel aastal. Esimesel aastal selgitati välja raskuste kategooriad, mille põhjal täiustati järgmisel aastal tudengitele esitatud küsimustikku. Tulemustest selgus, et üleminek gümnaasiumist ülikooli matemaatika õppimisel tundus suurema osa tudengite jaoks mõnevõrra järsuna või järsuna, kuid neljandaks nädalaks olid üle poolte nendest uue õppekorraldusega ära harjunud. Tudengitele tekitasid kõige rohkem raskusi aine kiire tempo, palju erinevaid ja mahukaid teemasid, mida tuli gümnaasiumiga võrreldes lühema ajaga läbi töötada. Sujuvat üleminekut takistasid ka gümnaasiumist omandamata jäänud või ununenud matemaatilised teadmised. Lisaks praktikumides osalemisele ja loengukonspekti läbitöötamisele kasutasid tudengid õppimiseks kõige rohkem arvestuslike testide tagasisidet.


Krislin Sarap sõnul on õpetajatel oluline jälgida õpilaste negatiivseid emotsioone matemaatikas, sest need võivad mõjutada õppijate enesehinnangut, õpitulemusi ja tulevikuplaane. Pidev negatiivsete emotsioonide kogemine matemaatikatunnis võib olla põhjuseks, miks õpilased võivad edaspidi vältida matemaatikast sõltuvaid haridusteid või karjäärivõimalusi. Tema töö eesmärk oli välja selgitada III kooliastme ja gümnaasiumi õpilaste negatiivsed emotsioonid matemaatikatunnis ja nende leevendusviisid matemaatikaõpetajate hinnangul. Uuringus osales kümme matemaatikaõpetajat üle Eesti. Andmed koguti fookusgrupi intervjuudega Zoomi vahendusel. Tulemustest selgus, et negatiivsetest emotsioonidest on õpetajad enim tajunud õpilastel hirmu, kurbust, pingetunnet ja ärevust. Matemaatikatundides saab negatiivseid emotsioone vähendada nii tunnisiseste (tagasisidestamine, ülesannete diferentseerimine, ülesannete eluliste olukordadega sidumine, rühmatööd) kui ka tunniväliste võtetega (temporühmade moodustamine, toimiva tugisüsteemi loomine).


Leanika  Vattsare magistritöö eesmärgiks oli luua veebipõhised testid teemal algebra ning stereomeetria, et need oleksid abiks põhikooli lõpetajale matemaatika lõpueksamiks kordamisel. Põhikooli lõpetamise üheks tingimuseks on lõpueksamite sooritamine. Üheks põhikooli kohustuslikuks eksamiks on matemaatika lõpueksam, mille koostab Haridus- ja Noorteamet ning see toimub kevadeti üleriigiliselt paberkandjal. Aina enam viiakse läbi ka erinevaid teste veebis. Samas puuduvad automaatkontrollitavad veebipõhised eksamiks kordavad testid, mida oleks õpilastel võimalik korduvalt lahendada saades igal korral uued ülesanded. Algebra teemal valiti alateemad üks-ja hulkliikmed ning ratsionaalavaldised. Testid loodi Moodle keskkonnas ning olid automaatkontrollitavad, seega said õpilased kohese tagasisidet oma testide sooritusele koos ühe võimaliku lahenduskäiguga. Õppematerjalile arendusettepanekute ning hinnangu saamiseks küsiti tagasisidet nii õpilastelt kui õpetajatelt. Õppematerjali hindas viisteist õpilast ning kolm õpetajat. Nii õpetajate kui õpilaste hinnangul on õppematerjali võimalik kasutada antud teemadel eksamiks kordamisel.

kfm_mat_stat

Pisut selle aasta lõputöödest: kindlustus- ja finantsmatemaatika magistriõpe

Pilt mata magistri lõpetajatest 2024

Pisut selle aasta lõputöödest: matemaatika ja statistika magistriõppe matemaatika eriala

Doktorantuur

Registreeru karjäärikonverentsile „Doktorikraadiga uutesse kõrgustesse!“