Sel suvel tutvustame lähemalt mõningaid meie instituudi õppekavade selleaastaste lõpetajate lõputöid. Seekord räägivad oma uurimistulemustest matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppe vilistlased Ruth Schihalejev ja Juudit Kure-Pohhomov, kelle tööde pealkirjad olid „Õppeprotsessi kognitiivsetele tasemetele vastavad ülesanded gümnaasiumi kursusel „Programmeerimine““ ja „Piirkondlikud erinevused matemaatikatulemustes (2015-2018) ja sotsiaalmajandusliku tausta ning IKT roll selles“. Ruthi juhendaja oli informaatika didaktika nooremlektor Tauno Palts ning Juuditit juhendasid matemaatikahariduse psühholoogia kaasprofessor Karin Täht ja matemaatikahariduse peaspetsialist Dmitri Rozgonjuk.
Ruth: Töö teema koorus välja minu tööst gümnaasiumi informaatikaõpetajana, kus soovisin rakendada ülikoolis õpitavat, et ülesanded peavad olema eri tasemega ja mitmekesised, kuid puudus juhendmaterjal, mille abil selliseid ülesandeid ise luua.
Juudit: Minu jaoks algas töö protsess juhendaja valimisest, kellele lähenesin sooviga teha midagi lahedat, mis hõlmaks ka kvantitatiivset andmeanalüüsi. Juhendaja pakkus välja võimaluse tegeleda suuremahulise PISA andmestikuga. Valimi esinduslikkus ja see, et samade õpilaste kohta olid olemas andmed üle mitme aasta, tekitas huvi nende põhjal oma magistritöö kirjutada.
Kuvatõmmis Juuditi tööst. Tabel näitab erinevusi matemaatikatulemustes.
Ruth: Magistritöös koondasin maatrikstaksonoomia tasemetele vastavad programmeerimisülesannete tüübid koos näiteülesandega gümnaasiumi valikkursusele „Programmeerimine“. Koostatud materjali põhjal tegin hindelise töö, mille tulemused näitavad, et ülesandetüüpide konkreetsed raskusastmed sõltuvad palju ka sihtrühmast, kuid on siiski vajalikud, et õpilased saaksid näidata oma tugevaid ja nõrku külgi, et õpetajad oskaksid neid paremini juhendada. Lisaks viisin läbi küsitluse, millele vastasid programmeerimise algteadmisi õpetavad õpetajad, et kasutavad olemasolevaid materjale ja näidiseks pakutud hindelisi töid, mis kinnitab vajadust erinevatele kognitiivsetele tasemetele vastavate ülesannete varieeruvust suurendada ka pakutavates õpetajamaterjalides.
Juudit: Uurisin magistritöös maa- ja linnapiirkondade erinevusi matemaatikatulemustes, võttes arvesse ka sotsiaalmajanduslikku tausta ja IKT vahendite kasutamist. Leidsin statistiliselt olulisi erinevusi maa- ja linnapiirkondade koolide matemaatikatulemustes. Keskmiselt paremaid tulemusi said linnakoolide õpilased. PISA matemaatika ja gümnaasiumi laia matemaatika riigieksami tulemustes säilisid erinevused keskmistes tulemustes ka siis, kui arvestati õpilase sotsiaalmajandusliku taustaga. IKT vahendite kasutussagedus koolis piirkonniti ei erinenud.
Juudit: Minu jaoks oli huvitav, et laia matemaatika riigieksami puhul olid linnakoolide õpilaste tulemused keskmiselt paremad, samas kitsa matemaatika riigieksami puhul erinevusi ei leitud.
Kuvatõmmis Ruthi tööst, kus on tutvustatud üht konkreetset kategooriat. Avatud on ka üks näiteülesanne.
Ruth: Programmeerimise õpetamiseks ja õppimiseks on eesti keeles loodud küll erinevaid kursusi ja materjale, kuid siiani ei ole pööratud piisavalt suurt rõhku ülesannete varieeruvusele kõigi õppeprotsessi kognitiivsete tasemete hulgas. Kõige väärtuslikum osa minu töös ongi just praktiline osa, mille tulemusena valmis juhendmaterjal, mis toetab informaatikaõpetajaid, kes soovivad ise eri tasemega ülesandeid luua.
Juudit: Hariduse kättesaadavus ja ühtlane kvaliteet on oluline ühiskondliku võrdsuse kontekstis. Saadud tulemused võivad viidata ebavõrdsusele hariduse kvaliteedis, mis võib avaldada mõju ka edasisele haridustee käigule. Töös leitud tulemused annavad teadmise, et selline erinevus esineb. Seega on võimalik asuda otsima lahendusi eesmärgiga suurendada hariduslikku võrdsust ühiskonnas.
Ruthi ja Juuditi lõputöödega saab lähemalt tutvuda siin ja siin. Matemaatika ja statistika instituudi kõik selleaastased lõputööd leiab meie veebist.