Akadeemik ja emeriitprofessor Ülo Lepik sai 100-aastaseks

11. juulil tähistas 100. eluaastat Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi akadeemik ning emeriitprofessor Ülo Lepik.

Ülo Lepik lõpetas 1940. aastal Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi ja asus Tartu Ülikoolis õppima matemaatikat, mille õpingud katkestas ajutiselt teine maailmasõda. Diplomi sai Lepik lõpuks kätte 1948. aastal ja hoopis füüsikuna.

Juba õpingute ajal asus Lepik tööle Tartu Ülikooli ja on sellele truuks jäänud siiani. 1947. aastast töötas Ülo Lepik Tartu Ülikoolis õppejõuna, tõustes karjääriredelil kiiresti ja jõudes laborandist professori ametikohani. 1960. aastate alguses oli Lepik Tartu Ülikooli kõige noorem professor. Tema esinemiskunsti on peetud legendaarseks: ta pidas alati terve loengu peast, pani kogu mõttekäigu väga selgelt ja ülevaatlikult tahvlile kirja ning jõudis lõpuks ka teema kokku võtta.

Aastatel 1959–1990 oli Ülo Lepik Tartu Ülikooli teoreetilise mehaanika kateedri juhataja. 1993. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks mehaanika alal. Nüüdseks on ta vanim Eesti Teaduste Akadeemia liige, kes on olnud emeriitprofessor 25 aastat.

Ülo Lepik on ülemaailmselt tunnustatud teadlane mehaanika alal. Tema teadustöö peateema on elastsete-plastsete varraste ja plaatide stabiilsuse ning jäik-plastsete plaatide ja koorikute uurimine. Samuti on ta palju tähelepanu pühendanud plastsete koorikute dünaamikale. Ülo Lepik oli üks esimesi maailmas, kes kasutas jäik-plastsete koorikute optimiseerimisel Pontrjagini printsiipi. Viimastel kümnenditel on ta uurinud kaoseteooriat ja lainikute kasutamist numbriliste meetodite väljatöötamiseks.

Ülo Lepiku juhendamisel on kaitstud 13 doktori- ja kandidaadiväitekirja. Lepik on hinnatud teaduse populariseerija, kes on avaldanud üle 250 teadusartikli. Lembit Rootsiga kirjutatud õpik „Teoreetiline mehaanika“ (1971) on üks silmapaistvamaid õppematerjale mehaanika vallas ja seda kasutatakse tänapäevani. Lepikule olulisel kohal on 2014. aastal koos Helle Heinaga avaldatud raamat „Haar Wavelets“ – esimene teos, kus esitatakse Haari lainepõhise meetodi rakenduste süsteemne ülevaade arvutus- ja struktuurimehaanika probleemide lahendamiseks. Lepiku sulest on ilmunud ka kolm mälestusraamatut: „Lagunevas riigis“ (1997), „Kaos ja kord“ (1997) ja „Tartu Ülikool minu elus“ (1998).

Ülo Lepik on aastate jooksul saanud mitme tähtsa tunnustuse osaliseks. Neist olulisemaks võib pidada 1998. aastal riigile osutatud teenete eest saadud Riigivapi IV klaasi teenetemärki. 2001. aastal tunnustati Lepikut Eesti Teaduste Akadeemia suure medaliga Eesti teaduse arendamise eest ning 2016. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.

Ülo Lepiku 100. sünnipäeva tähistatakse 12. juulil Tartu Ülikooli aulas piduliku koosolekuga.