Pilk selle aasta matemaatika- ja informaatikaõpetajate magistritöödesse

Matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppes kaitsti edukalt kaheksa magistritööd. Loe lähemalt allpool.

Kaitsmine toimus 6. juunil. Palju õnne töö edukalt kaitsnutele!

Kaisa Liina Kepsi sõnul on programmeerimise õppimisel oluline õpilaste probleemilahendamise oskuse ja realmõtlemise arenguks, kuid õpetajad ei soovi sageli programmeerimist õpetada materjalide puuduse tõttu. Magistritöö raames loodi II ja III kooliastme õpilastele suunatud digitaalsele programmeerimisõpikule progema.ee õpetajamaterjalid, et aidata kaasa programmeerimise õpetamisele põhikoolis ja vähendada õpetajate töökoormust.

Erki Kuuse magistritöös uuriti Eesti 15–16-aastaste õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste ja sotsiaalmajandusliku tausta seoseid matemaatikatesti tulemustega, tuginedes PISA 2022 andmestikule. Tulemused näitasid, et kõrgem sotsiaalmajanduslik taust ja sotsiaal-emotsionaalsetest oskustest eelkõige uudishimu, pingutus ja järjepidevus, püsivus ja emotsionaalne kontroll on positiivselt seotud õpilaste matemaatikatesti tulemustega. Samuti ilmnesid soolised erinevused, kus poisid saavutasid keskmiselt kõrgemaid tulemusi. Töö tõi esile vajaduse pöörata hariduspoliitikas ja koolipraktikas senisest rohkem tähelepanu sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisele, eriti madalama sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste seas.

Säde Mai Krusberg kirjutab oma magistritöös, et ekstreemumülesanded on gümnaasiumi matemaatikaõppes olulised, kuna need aitavad arendada oskust rakendada tuletist praktilistes olukordades. Töös käsitleti ekstreemumülesannete õpetamise metoodikat ning analüüsiti varasemaid riigieksamite ülesandeid ja digitaalsete õppematerjalide koostamise põhimõtteid. Magistritöö tulemusena valmis Desmose keskkonnas neli iseseisvaks õppimiseks mõeldud digiõppematerjali, mis sisaldavad videoid, visualiseeringuid ning interaktiivseid ülesandeid. Materjalid said positiivse tagasiside nii tegevõpetajatelt kui ka laia matemaatikakursuse õppijatelt ning on nüüd kättesaadavad Desmose ja E-koolikoti platvormidel.

Marie Tempeli magistritöös kirjeldatakse matemaatiliste värvipiltide loomist 7. klassile. Töö teoreetilises osas anti ülevaade, millist kasu sellised värvipildid õppimisprotsessi võiksid tuua. Töölehtede loomisel võeti aluseks ADDIE mudel. Eesmärk oli luua 7. klassi iga matemaatika teema kohta üks värvipilt ning uurida õpetajate tagasisidet neile. LORI mudeli kaudu kogutud tagasisides toodi välja, et õpilastele meeldis ning õpetajad on valmis ka edaspidi töölehti kasutama.

Irmeli Tõniste magistritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas on matemaatika õppimisel esineva õpilase proaktiivse käitumise erinevad aspektid omavahel seotud ning milline on nende seos matemaatikatesti tulemusega. Samuti oli eesmärk kirjeldada, kuidas on õpilase proaktiivne käitumine seotud matemaatikaõpetaja käitumise ja õpilase matemaatikaärevusega. Töös kasutati PISA 2022 Eesti õpilaste matemaatikatesti tulemusi ning taustaküsimustiku järgmisi näitajaid: proaktiivne käitumine matemaatika õppimisel, õpetajapoolne aktiveerimine, matemaatikaõpetaja toetus, matemaatikaõppe kvaliteet ja matemaatikaärevus. Taustaküsimustiku andmed põhinesid õpilaste eneseraporteeritud vastustel, seega kajastavad tulemused seda, kuidas õpilased neid aspekte tajuvad.

Ekke-Markus Muttika analüüsis ülikooli tasemel matemaatikaõpetajate uskumusi matemaatika olemusest, selle õpetamisest ja selle õppimisest. Analüüsi aluseks võeti Kim Beswicki matemaatikaõpetajate uskumuste raamistik. See raamistik oli algselt loodud põhikooliõpetajate uskumuste kirjeldamiseks. Töö katsetas selle raamistiku sobilikkust ülikooli õpetajatega ning tuvastas, kuidas võiks Beswicki raamistikku laiendada.