KULTUUR - MIS SEE ON?


Kultuur on mõiste, mida oleme harjunud kasutama igapäevaelus ning mis sellisena omab mingit kindlat tähendust meie mötteis. Tegelikult polegi nii lihtne seda mõne lausega seletada. Järgnevalt püüame selgitada kultuuri mõistet nii nagu antropoloogid seda teevad.
Kultuur on omapärane terviklik uskumuste ja käitumisreeglite kogum, mis on omane inimesele kui ühiskonna liikmele ja mille järgimine toob kaasa tunnustamise ja heakskiidu kaaslaste poolt. Ta on ajalooliselt kujunenud elamisviis, mille tavad tunduvad õigetena kõigile samas ühiskonnas kasvanud inimestele.
Kultuur koosneb abstraktsetest, mittemateriaalsetest väärtustest, ootustest, uskumustest. Samavõrra tähtsad on ka ainelised väärtused - kõik asjad, mida inimene vajab.
Kultuur on pigem keele vahendusel õpitav, kui bioloogiliselt päritav, seega eelkõige iseloomulik ühiskonnale ja inimesele selle liikmena. Ühiskond - see on inimeste grupp ühise asustusala ja ühiste kultuuritraditsioonidega.
Püüdes anda kultuuri mõistele konkreetset sisu, on esile toodud 5 omadust, mis teda kõige enam iseloomustavad:

1. Kultuur on ÕPITAV /learned/
Eristatakse kolme erinevat õppimise tasandit:
1) Õppimine isikliku kogemuse varal /individual situational learning/.
Näiteks saab laps kätt tule lähedale pannes, et see on kuum.
2) Õppimine jäljendades /social situational learning/.
Laps püüab imiteerida täiskasvanu tegevust.
3) Õppimine symbolite abil /symbolic learning/.
See on õppimine keele abil: õpitatakse seletamise teel. Siia kuulub tavapärane õppetöö koolis, kus teadmisi saadakse õpetajat kuulates või raamatut lugedes. Nii saab inimene õppida asju, mida ta ise ei ole kogenud ega näinud.

2. Kultuur on vahendatav SÜMBOLITE abil /culture is symbolic/
Inimesel on unikaalne võime kasutada sümboleid s.o. märke, millel ei ole loomulikku seost asjadega, mida nad tähistavad. Näiteks viipekeel.

3. Kultuur on ÜHINE, omane kogu ühiskonnale /culture is shared/.
Üksikindiviidi käitumist ei saa käsitleda kultuurina. Ühe kultuuri kandjail on sarnased uskumused, vaärtushinnangud, ootused, ühesugused mõtte- ja tegutsemisviisid, millel põhinevad sarnased reakstioonid samades situatsioonides ja mis seega aitavad ületada indiviidide vahelisi erinevusi.

4. Kultuur on SÜSTEEMNE, sisemiselt ühtne /culture is patterned/.
Kultuuri erinevad aspektid on omavahel tihedalt seotud ja moodustavad ühtse terviku. Muutusega ühes aspektis kaasneb alati kogu kultuuri muutumine.

5. Kultuur on KOHANDUV /culture is adaptive/.
Kultuur on alati muutuv, arenev: tavõib kohanduda ümbritseva keskkonnaga. Kultuur mõjutab keskkonda ja keskkond mõjutab kultuuri.

Lõpetuseks toome välja kaks vastandlikku suhtumist teise kultuuri.
Esimene neist kannab nime KULTUURILINE RELATIVISM. See lähenemine välistab ühe kultuuri vaärtushinnangute või standardite kasutamise teise kultuuri tõlgendamisel. Lähtutakse arvamusest, et kõik kultuurid on ainulaadsed ja vaärtuslikud just sellistena nagu nad on. Ühtegi kultuuri ei saa pidada teisest paremaks või halvemaks.
Vastupidi toimib ETNOTSENTRISM. Selle suuna esindajad eelistavad vaatleja enda kultuuri, andes hinnanguid teistele oma kultuuri reegleid silmas pidades.