Tabelarvutussüsteem(edaspidi TAS) on personaalarvutitel kasutatav tarkvara pakett. TAS-i kasutatakse arvandmetega opereermiseks ja nende põhjal saadud andmete graafiliseks kirjeldamiseks. Nagu nimigi ütleb, asuvad andmed tabelites, mis muudab töö nendega kergeks ja mugavaks.
TAS-i põhiülesanded :
1) arvutusülesanded - kõige tavalisem näide on raamatupidamisel kasutatavad programmid
2) planeerimisülesanded - lähteandmete varieerimisega tabelis saame leida meid rahuldavad tulemusandmed
3) kombineerimisülesanded - planeerimisülesande erijuht, kus tähtsust omab ainult üks tulemusväärtustest
TAS-i efektiivus põhineb kahel omadusel :
1) muutes tabelis lähteandmeid muutuvad automaatselt nende andmete põhjal arvutatavad tulemusandmed
2) valemite kopeerimisel tabelis kohandatakse valemeid automaatselt
TAS-is on töövahendiks tabel, mille read on tähistatud arvude ja veerud tähtedega.
Näidisena on toodud Microsoft Worksi tabel.
Ekraanil on korraga näha ainult väikene osa tabelist - tavaliselt 20 rida ja 9 veergu, tabeli tegelik suurus on mitmeid kordi suurem. Kõige suurema tabeliga on praegu varustatud TAS Microsoft Excel - 16 000 X 250. Veergude ja ridade mõõtmed ei ole fikseeritud, kasutajal on võimalik neid muuta vastavalt oma andmetele.
Tabel koosneb lahtritest ( lahter asub veeru ja rea ristumiskohal ). Igal lahtril on aadress, mis on moodustatud vastava veeru tähisest ja rea numbrist.
Antud juhul on aktiivse lahtri aadressiks ( tabelis on tal tume äär ümber ) A5.
Lahtritesse on kasutajal võimalik sisestatada tekste, arve, valemeid. Sisestatavaid andmeid võibki jagada järgmiselt :
1) tekstandmed - veergude ja ridade pealkirjad, seletused, nimed jms.
2) arvandmed :
1. lähteandmed - kasutaja poolt sisestatud arvud
2. tulemusandmed - lähteandemetest valemite abil arvutadud andmed
Andmete sisestamisel lahtritesse peavad need enne olema vastava andme jaoks vormindatud. S.t tuleb ära määrata, mis tüüpi andmeid ühte või teise lahtrisse sisestatakse. TAS-is on tavaliselt võimalik valida paari erineva numbrivormingu, rahavormingu, protsendivormingu ja loogikavormingu vahel.
Lahtri sisu saab kaitsta juhuslike muudatuste eest ( eriti tähtis on see arvutusvalemeid sisaldavate lahtrite korral ) .
Lahtritesse sisestatud valemeid tabelis ei näidata, näidatakse ainult selle valemi järgi arvutatud tulemust. Seetõttu eristatakse lahtril kahte poolt :
1) nähtav pool - valemite järgi arvutatud tulemused
2) nähtamatu pool - valem.
Kuigi lahtris näidatakse ainult valemi järgi arvutatud tulemust, on võimalik vastavat valemit näha käsureal, kui viia kursor selle lahtrile.
Valemite koostamisel, kui on vaja viidata mingis lahtris asuvale andmele, kasutatakse lahtriaadresse. On võimalik kasutada absoluut-, suht- ja sega-aadressi.
Absoluutaadressi korral, valemi kopeerimisel ühest lahtrist teise, valemis kasutatavaid lahtriaadresse ei muudeta. Absoluutaadressi tähistamiseks pannakse nii rea kui veeru tähise ette $ märk.
Näiteks : $A$1
Suhtaadressi korral kopeerimsel muudetakse automaatselt valemis kasutatavaid lahtriaadresse. Suhtaadress näitab, kui kaugel asub aktiivsest pesast viidatud pesa. Suhtaadressi tähistatakse nagu tavalist lahtriaadressi .
Näiteks : B3
Sega-aadressi korral jäetakse üks aadressi komponent, kas siis veerg või rida, muutmata. Vastava komponendi ette pannakse aadressis $ märk.
Näiteks: $D7 - veerg on fikseeritud
H$8 - rida on fikseeritud
Näide :
Tahame leida iga inimese tasumise protsenti. Selleks peame tema poolt makstud summa korrutama 100-ga ning jagama kogu summaga.
Valemite koostamiseks ja andmetega opereerimiseks pakub TAS järgmisi võimalusi:
1) TAS-i valmisfunktsioonid
2) makrod
Tavaliselt on võimalik kasutada järgmiseid funktsioone :
1) statistikaf-d
2) matemaatikaf-d
3) rahandusf-d
4) tekstif-d
5) loogikaf-d
6) otsinguf-d
7) kuupäeva ja kellaajaf-d
8) maatriksf-d
Makrod on valemite või korralduste rühm. Nende abil saab automatiseerida rutiinseid või tihti korduvaid protsesse. Eristatakse kahte tüüpi makrosid:
1) korraldusmakrod
2) funktsioonimakrod
Korraldusmakrod sooritavad toimingute järjendeid tunduvalt kiiremini, kui seda saaks teha käsitsi. Funktsioonimakrod teevad arvutusi ja väljastavad tulemusena väärtusi. Võimaldavad sageli kondada ühte lahtrisse arvutusprotsesse, mis muidu võtaksid tabelis palju ruumi.
Kasutatud andmete kirjeldamiseks pakub TAS välja ulatusliku graafikute kujundamise võimaluse. Paremates TAS-des on võimalik valida ligi üheksa erinava graafiku tüübi vahel, kusjuures igaüks neist pakub veel omakorda erinevaid võimalusi.
Tekssti koostas: Margit Muldma (e-mail: margit@marh.ut.ee