I.SISSEJUHATUS

 
a)Põhidefinitsioonid.

PROGRAMMEERIMISKEEL - algoritmikeel algoritmide esitamiseks arvutile sobival kujul s.t. kergesti transleeritaval kujul.

ALGORITM - kindel eeskirjade jada, mis määrab üheselt ülesande lahenduskäigu.

PROGRAMM - programmeerimiskeeles kirja pandud algoritm.

TRANSLAATOR - spetsiaalne programm, mis tõlgib kõrgtasemel oleva pr.keele masinkoodi.

KOMPILAATOR - teisendab kogu programmi enne täitmist masinkoodi.

b)Programmeerimiskeelte liigitused.

Programmeerimiskeeled jaotatakse:

c)Milleks on vaja üldse programmeerimiskeeli?

Programmeerimiskeel:

 
d) Turbo Pascal

Programmeerimistehnika üheks baaskeeleks on praegusaja levinumaid keeli Turbo Pascal,mis on loodud Pascal keele alusel.Pascal on paljueesmärgiline programmeerimiskeel,mille autoriks on Zürichi professor Niklaus Wirth. Keel on oma nime saanud kuulsa prantsuse matemaatiku, füüsiku ja filosoofi B.Pascali järgi. Standard-Pascal loodi esmajoones programmeerimise süsteemipäraseks õppimiseks ja õpetamiseks.Ta on kompaktne stiilipuhas keel,milles on head andme-ja algoritmistruktureerimise vahendid ja tõhus sisend- väljund aparatuur.Seetõttu muutus Pascal populaarseks ka praktilise programmeerimise keelena. Pascali puuduseks loetakse tegelikuks tööks vajalike vahendite ebapiisavust : keeles ei ole madaltasemevahendeid, piiratud on programmi üldstruktuuri kujundamise võimalused.Neid ja teisi vajakajäämisi kritiseeriti juba keele ilmumisel, kuid enam häirivamaks muutusid need suurte programmide koostamisel, eriti süsteemprogrammeerimisel. Et neid vajakajäämisi likvideerida l&otlde;i N.Wirth uue pr.keele Modula-2 (standard-Pascalile tuginev), mis jäi siiski suhteliselt väikesemahuliseks. Viimasel viiel-kuuel aastal on Pascal programmerijate hulgas enam- levinumaks muutunud IBM personaalarvutite tarbeks tehtud Turbo-Pascal, mis töötab op.süsteemis MS-DOS. Turbo-Pascal töötati välja firmas Borland International.T.-Pascal on süsteem, milles lisaks translaatorile on tööd lihtsustav menüüsüsteem, tekstiredaktor, silur ja mitmeid teisi süsteemiprogramme. Talle on loodud mitmeid versioone: ver 4.0 toodi sisse moodultehnika, ver 5.0 toodi sisse kõrgtasemel silumisprogramm ja ülekatte- struktuuride (overlay'de) organ. vahendid. ver 5.5 toodi sisse Objekt-orienteeritud pr. aparatuur. ver 6.0 toodi sisse Turbo Vision - OOP-tehnoloogial põhinev süsteem programmi töökeskkonna tegemiseks.

Turbo Pascal kui keel sisaldab standard-Pascali ning kõige olulisemate lisavahenditena aparatuuri juurdepääsuks madaltasemele, ülekatte- struktuuride loomise tehnika, moodulprogrammeerimise tehnika ja OOP- vahendid.

II.NÄITEPROGRAMME

III.KIRJANDUS

  1. Jürgenson, R. Programmitehnika I. Turbo Pascal. EMI Loengumapp nr 1-73. Tallinn 1993.

  2. Turbo Pascal. Owner's Handbook.U.S.A., 1987.

  3. Turbo Pascal. Reference Guide. Version 5.0. Borland Int., 1988.

  4. Turbo Pascal 5.5. Object-Oriented Programming Guide. Borland Int.,1989.

  5. Turbo Pascal. Version 6.0. Turbo Vision Guide. Borland Int., 1990.

  6. Turbo Pascal. User's Guide. Version 5.0. Borland Int., 1988.

  7. Turbo Pascal. Version 6.0. User's Guide. Borland Int., 1990.

  8. Leppikson, V. Programmeerimine C keeles. EMI Loengumapp nr. 1-75 Tallinn 1993.

  9. Kelder, T Kaasik, Ü. Programme kõigile:programmeerimiskeel C Tartu 1989.

  10. Stroustrup, B. The C++ Programming Language. Addisson Wesley 1986.

                                  Urmas Reinart           
                                  Gunnar Nellis