A J A K I R I
                                                                  
         GGGGG   GGGGG   GGGGG   G   G   G    G    GGGG
         A       A   A   A   A   A  A    A    A   AA
         IIII    I   I   I   I   III     I    I     III
         A       AAAAA   AAAAA   A  AA    AAAA    AAAAA
                                                                
==== nr. 10 ================================ 22. aprill 1995 ===

Ajakirja FOOKUS käesolevas numbris:

Ele Pärtel
                    VABAKAUBANDUSEST
                    
* Kaubanduspiirangud - miks ja kuidas?
* Maha kaubanduspiirangud - vabakaubandustsoonid ja tolliliidud!
* GATT - Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe;
* Eesti kaubanduspoliitika.
================================================================

Ajakirja FOOKUS toimetus õnnitleb ennast, ajakirja nimekaid  
kaastöölisi ning lugupeetud lugejaid - käesolev on ju FOOKUSE 
kümnes, juubelinumber! Arvestades üha kasvavaid infovooge läbi 
Gaianeti, üritame jätkata sama sisukalt kui varem, ainult veidi 
lühemate lugudega.

Emerald Goldmind,
Ajakirja FOOKUS toimetaja.
================================================================

Ele Pärtel
                          VABAKAUBANDUSEST

Ammustest aegadest peale on inimesed uskunud, et oma kaupade
müümine toob riigile kulda ja rikkust, samal ajal kui kaupade
sisseostmine välismaalt viib rikkuse maalt välja. Seetõttu on ka
alati püütud takistada välismaiste kaupade piiramatut sissevoolu.

Nüüdisajal aga levib üha enam seisukoht, et maailmamajanduses
peab valitsema tasakaal ning üks riik ei saa liiga palju piirata
importi ja suurendada eksporti: selle tõttu kannatavad küll teised
riigid (nende valuutavarud ja seega tarbimisvõime vähenevad), kuid
kokkuvõttes mõjutab see kahjulikult ka selle riigi majandust, kes
suudab oma kaupu rohkem eksportida.

Riik võib kaupade importi piirata tollimaksu ning koguseliste
piirangute e kvootide abil. Tollimaks on eksportöörilt sissetoodava
kauba ühikult võetav teatud protsent või kindel rahasumma.
Kvoodid määravad ära, kui palju antud kaupa võivad importöörid
teatud aja jooksul riiki sisse tuua.

Tollimaksu peetakse üldiselt vähem majandust moonutavaks kui
kvoote. Esiteks jaotatakse kvoodimäärad valitsuse poolt mingite
kriteeriumide alusel importööride vahel, kuid see võib tekitada
valitsuses korruptsiooni. Teiseks piiritlevad kvoodid ära
sissetoodava kauba hulga - kui aga kaup on eriti nõutav, siis
võidakse selle hinda siseturul piiramatult tõsta, kasum sellest
la~heb importtootjale ning kahju saavad koduriigi tarbijad.

Kaubanduspiirangutest üle saada on püütud üsna mitmel viisil -
üheks võimaluseks on vabakaubandustsoonide ja tolliliitude
loomine. Vabakaubandustsooni puhul puuduvad osalisriikide vahel
tollimaksud üldse või on madalamad kui kolmandatele riikidele,
samas ei ole kokku lepitud ühtset tollimäära kolmandate riikide
suhtes. Tolliliit koosneb riikidest, kes on samuti omavahel kokku
leppinud madalamad tollimäärad omavahelises kaubanduses, kuid ka
kolmandate riikide jaoks on neil ühine tollimäär.

1947. aastal sooviti Bretton-Woodsi konverentsil luua rahvusvaheline
vabakaubandusorganisatsioon, kuid selle asemel jõustus hoopis
Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (GATT -General Agreement On
Tariffs And Trade).  Kuna GATT ei ole mitte organisatsioon, vaid
leping, siis ei ole tal ka liikmeid - GATTiga ühinenud riike
nimetatakse lepinguosalisteks. GATT-i eesmärgiks on alandada
tollimäärasid lepinguosaliste omavaheliselt kaubanduselt ning
piirata ka muid kaubandustõkkeid.

GATT osalisriikide arv läheneb praeguseks 120-le, sinna on kaasatud
kõik juhtivad tööstusriigid. Eesti kavatseb GATT-iga ühineda
lähimas tulevikus, avaldus ühinemiseks ning Eesti majanduslikku
olukorda tutvustav memorandum anti GATTi peadirektorile üle eelmise
aasta 8. märtsil.

GATT-i riikide põhikohustuseks  on alandada tollimäärasid
omavahelises kaubanduses. GATT-i osaliste vahel on seni toimunud 8
läbirääkimisvooru (arvatavasti te ka mäletate et viimane, nn.
Uruguai voor lõppes 15. detsembril 1995) ning nende tulemusena on
keskmine tollimäär kogu maailmakaubanduses alandatud ca 3 %-le.

Teiseks GATT-i põhikohustuseks on enamsoodustusrez`iim - s.t.
ühtegi GATTi riiki ei tohi kohelda halvemini kui teist. Näiteks kui
üks riik alandab tollimäärasid teise riigi impordilt ning nad
mõlemad kuuluvad GATTi, siis peab esimene riik alandama
tollimäärasid ka kõigi teiste GATTi osalisriikide impordilt.

Tulevikus tahetakse jõuda sinnamaani, et igasugused kvantitatiivsed
piirangud rahvusvaheliselt kaubanduselt kaotatakse ära (nagu
eelpool juba mainitud, moonutavad need kaubandust tunduvalt rohkem
kui tollimaksud) ning alandatakse edaspidigi tollimaksusid.
Spetsialistide hinnangute kohaselt suurenevad maailmakaubanduse tulud
Uruguai vooru tollimaksude alandamise tulemusena järgmise 10 aasta
jooksul 2-3 miljardit dollarit.

Erandlikult on kvantitatiivsed piirangud või kaitsetollid lubatud
järgmistel põhjustel:

o maksebilansilistel põhjustel: kui riigi kaubandusbilanss on
  negatiivne, siis võib ta rakendada piiranguid impordi 
  tõkestamiseks et sel viisil tasakaalustada maksebilanssi,

o soodustused arengumaadele, näiteks tärkava tööstusharu
  kaitsmise vajadus (uue tööstusharu väljaarendamise ajaks
  kehtestakse tollid, et väliskonkurentide odavam toodang ei 
  takistaks koduriigi toodangu müümist,

o kaitsetollid subsideeritud voi dumpinghindadega impordi vastu.

Peale kaubandusreeglite kehtestamise on GATTi üheks funktsiooniks
ka kaubandusvaidluste läbiviimine - lepinguosalised võivad anda
arutamisele omavahelised arusaamatused, mis puudutavad nendevahelist
kaubandust ja selle piiramist.

Uruguai läbirääkimiste voorus otsustati GATT reorganiseerida
Maailma Kaubandusorganisatsiooniks (WTO) ja 1. jaanuarist 1995 ongi
WTO ametlikult jõus.

Nagu juba mainitud, tahab Eesti saada GATTi, nüüd juba WTO
liikmeks. See annaks võimaluse kaubelda kõikide WTO liikmetega
võrdsetel alustel ilma et keegi neist saaks kehtestada Eestile
kõrgemaid tollimäärasid kui ette nähtud (sealjuures hõlmab WTO
väga suure osa maailmakaubandusest). Samuti on hea võimalus
lahendada tulevikus kaubandusvaidlusi - kui ka SRÜ astub WTO
liikmeks, siis ei ole võimalik enam selline olukord, et Venemaa
kehtestab Eesti impordile kõrgemad tollimäärad, nagu juhtus aasta
tagasi.

Liitumisel GATTi või nüüd WTO-ga peab riik ühtlustama oma
tollimäärad vastavalt üldistele GATTi nõuetele ning neid võib
edasipidi tõsta ainult kõigi liikmete nõusolekul.

Eesti kaubanduspoliitika on väga liberaalne, imporditollid kehtivad
ainult mootorsõidukite ja karusnahkade impordil, eksporditollid
kunstiväärtuste väljaviimisel. Niisiis ei ole probleemi Eesti
vastuvõtmisega. Probleemiks on hoopis liigne liberaalsus - kui me
astuks GATTi praeguste tollidega, siis ei saaks neid enam tõsta.
Niisiis oleks vajalik kehtestada mingi kõrgem tollimäärade tase.
Neid ei pea kohe rakendama, kuid on olemas mingi mänguruum tuleviku
tarbeks. Arvestades Eesti võimalikku ühinemist Euroopaga, on
kaalutletud tollimäärade sidumist Euroopa tollidega.

Tollimäärade sidumine kõrgemal tasemel võib kaasa tuua teatud
ringkondade nõudmised neid kõrgemaid tollimäärasid ka rakendada.
Eriti on selle poolt põllumehed, kes kardavad odavate
importtoiduainete konkurentsi. Samamodi võidakse tulla heale ideele,
et tollimaksudega saab täita riigikassat või et ka tööstust
peaks kaitsma.

Praegune liberaalne kaubanduskord on Eesti-taolisele ekspordist
sõltuvale väikeriigile ideaalne -- tollimäärade puudumine aitab
hankida odavaid sisendeid toodangu (ka eksporttoodangu) jaoks,
tööstus muutub konkurentsivõimelisemaks kui ta peab konkureerima 
odavama importtoodanguga ning odavuse tõttu võidavad ka tarbijad.




================================================================
(c) Ajakiri FOOKUS
    fookus@lembitu.tartu.ee