EESTI MATEMAATIKA JA STATISTIKA DOKTORIKOOL

Projekti üldinfo

Eesti matemaatika ja statistika doktorikool on «Inimressursi arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine» meetme «Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni arendamine» alameetme «Doktorikoolid» projekt.

Projekti üldine kirjeldus

Käesolev projekt on kavandatud doktoriõppe arendamiseks loodus- ja täppisteaduste valdkonnas matemaatika ja statistika õppesuunal.

Projekti eesmärgid ja sidusus

Doktorikool hõlmab kogu matemaatika ja statistika õppesuunas toimuva doktoriõppe Eestis. Matemaatikal ja statistikal on võtmeroll Eesti teadus- ja arendustegevuse seisukohalt oluliste loodus- ja inseneriteaduste arendamisel. Matemaatika mõtteviis on aluseks innovaatilise mõtteviisi kujunemisele.

Doktorikooli põhieesmärgiks on edendada rahvusvahelisel tipptasemel teadlaste ja spetsialistide ettevalmistust matemaatika, rakendusmatemaatika ja matemaatilise statistika alal, et tagada teaduspõhise Eesti arenguks vajalik potentsiaal selles valdkonnas nii kõrghariduse, teadustegevuse kui ka tootmise jaoks. Sellega täidetakse meetme üldeesmärki tugevdada teadmistepõhise ühiskonna arengut.

Matemaatika ja matemaatilise statistika doktoriastme õppekavad on Eestis olemas ainult Tartu Ülikoolis. Riiklik tellimus nendele — kokku 4 kohta aastas — on selgelt ebapiisav Eesti vajaduste jaoks, arvestades, et aastaks 2013 jõuavad pooled Eesti ülikoolide praegustest matemaatikaõppejõududest pensioniikka, samas on doktorikraadiga matemaatikud kõrgelt hinnatud nt infotehnoloogias, panganduses, kindlustuses, tippjuhtide ja -administraatoritena.

Sisuliselt matemaatika-alaseid doktoritöid on kaitstud ka Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis, kuid nende autorid on jäänud ilma süstemaatilisest õppekavapõhisest matemaatilisest üldharidusest. Projekt võimaldab kõigil sellel õppesuunal õppivatel doktorantidel osaleda doktorikoolis, aidates sel viisil oluliselt kaasa Eesti ülikoolide vahelise koostöö arendamisele kraadiõppe tasemel ning suurendades doktoriõppe efektiivsust.

Tartu Ülikoolil on matemaatika ja matemaatilise statistika suunas olemas rahvusvahelisel kõrgtasemel õppejõudude/teadurite kaader (sh 9 professorit ja 6 emeriitprofessorit), mis katab tasakaalustatult enamuse fundamentaalaladest ning tugineb kolmele edukale sihtfinantseeritavale teadusteemale (puhtast matemaatikast, rakendusmatemaatikast ja matemaatilisest statistikast).

Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi kaasamine laiendab doktoriväitekirjade temaatikat matemaatika ja rakendusmatemaatika piirialadele, lisades ka tehnikateaduste matemaatilise probleemistiku. See on oluline alus teadusmahuka tootmise arendamiseks Eestis.

Edukate üle-Soomeliste doktorikoolide ning Norra, Saksamaa ja Soome ülikoolide partnerlus Eesti doktorikooliga avab täiendavad võimalused tulevaste teadlaste ja õppejõudude rahvusvaheliseks suhtluseks juba doktoriõppe ajal ning võimaldab katta matemaatika ja statistika õppesuuna ka selliste oluliste tipptasemel kursustega, mis Eestis on seni veel esindamata. Sellega täidetakse alameetme eesmärki tõsta Eesti teaduse konkurentsivõimet ja tõsta doktorantide juhendamise kvaliteeti rahvusvahelise ja siseriikliku koostöö kaudu.

Kasusaajad

Tõsiseim probleem matemaatika ja matemaatilise statistika valdkonnas Eestis on väga väike noorte tööleasumine akadeemiliste töötajatena. Tegemist ei ole mitte ainult Tartu Ülikooli, vaid ka teisi teadus- ja arendusasutusi puudutava küsimusega. Situatsioon on üsna kriitiline, kuna aastaks 2013 on pooled käesoleval hetkel töötavatest õppejõududest pensioniikka jõudnud, mistõttu on läbi doktorikooli võimalik suurendada doktorikraadi omavate noorte arvu ja motiveerida neid jätkama õppejõu või teadlase ametikohal.

Otsesed kasusaajad:

Doktorikooli doktorandid

Eesti matemaatika ja statistika doktorikool kaasab kõik Eestis matemaatika ja matemaatilise statistika õppekavadel õppivad doktorandid. 2009. aasta kevadsemestril on neid kokku 34. Doktorikooli käivitumisega on planeeritud matemaatika ja matemaatilise statistika õppekavadel õppivate doktorantide arvuks ligikaudu 50. Kui praegune riiklik tellimus nendele õppekavadele on ainult 4 kohta aastas, siis avanevad täiendavad võimalused Eesti ülikoolide loodusteaduste magistritel ning välismaal magistrikraadi kaitsnutel jätkata doktoriõppes Tartu Ülikooli matemaatika või matemaatilise statistika õppekaval, kusjuures nende magistritööde juhendajad saavad jätkata doktoritöö juhendajatena või kaasjuhendajatena. Doktorandid saavad kasu pea kõikide doktorikooli tegevuste läbi.
Talve- ja suvekoolid, intensiivkursused ja -praktikumid, konverentsid ja seminarid (vt tegevus 1) süvendavad doktorantide erialaseid teadmisi, laiendavad silmaringi ja soodustavad erialade vahelist suhtlemist. Doktorikool võimaldab maksta doktorantidele stipendiumi ning kaasata doktorantide juhendamisse rohkem tipptasemel õppejõude/teadlasi teistest Eesti ja välisriikide ülikoolidest ja asutustest (vt tegevus 3), mis motiveerib doktorante rohkem erialase teadus- ja õppetööga tegelema. Kindlasti on kasusaajaks riigieelarvelistel kohtadel ja atesteeritud doktorandid, kellele finantsvahendiste vähesuse tõttu ei saa 2008/2009 õppeaastal maksta riiklikku doktoranditoetust.
Doktoriõppekavade raames uute ainekursuste väljatöötamise ja olemasolevate ainekursuste arendamisega (vt tegevus 5) luuakse doktorantidele võimalus saada teadmisi pea kõikides matemaatika ja matemaatilise statistika erialade uurimissuundades tehtava teaduse kohta ning seda eelkõige seetõttu, et doktorikooli projekt võimaldab kaasata vastavate uurimissuundade tippteadlasi.
Doktorantide kaasamine teaduse populariseerimisega seotud tegevustesse (vt tegevus 6), erialadevahelise Eesti teaduskeele ja -terminoloogia arendamisega seotud tegevustesse (vt tegevus 7) ja ülikoolide ning era- ja avaliku sektori koostöösse (vt tegevus 8) annab doktorantidele vajalikud teadmised ja oskused edaspidiseks tööks õppejõuna/teadlasena või tippspetsialistina avalikus või erasektoris.

Teised doktorandid ja magistrandid

Teistele doktorantidele ja magistrantidele on avatud osavõtt kõikidest doktorikooli raames läbiviidavatest talve- ja suvekoolidest, intensiivkursustest ja -praktikumidest, konverentsidest ja seminaridest (vt tegevus 1), mis võimaldab neil saada laiendatud teadmisi eriala erinevate uurimissuundadest ning magistantide puhul ka ettevalmistusena doktoriõppesse astumiseks süvendada teadmisi enda eriala uurimissuunas.

Juhendajad ja õppejõud

Doktorantide juhendamise ja doktorantide õpetamisega seotud õppejõudude ning (kaas)juhendajate pädevus tõuseb koolitustel (vt tegevus 4), seminaridel, konverentsidel osalemisega, eriti aga loodava kaasjuhendamise programmi raames (vt tegevus 3).

Kaudsed kasusaajad:

Teadus- ja arendusasutused

Doktorikooli projekti elluviimisel tõuseb teadus- ja arendusasutuste jaoks vajalike õppejõudude/teadlaste tase ja tagatakse kõrgetasemeliste õppejõudude/teadlaste järelkasv.

Ettevõtted

Doktorikooli projekti elluviimisel suureneb avalikus ja erasektoris vajalike tipptasemel eriala spetsialistide arv.

Eesti riik

Teadmiste loomisel tagatakse ühiskonna jätkusuutlikkus ja teadmistepõhine ühiskond. Eelkõige suureneb teadus- ja arendustegevuses rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste inimeste arv. Seega aitab doktorikooli projekt kaasa Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007—2013 rakendamisele. Matemaatika ja matemaatilise statistika valdkonnas doktorikraadi kaitsnud (nende tööhõive on 100%) töötavad juba praegu ka era- ja avalikus sektoris, sh pangad, eraettevõtted, ülikooli juhtkond, mis selgelt aitab kaasa teadmistepõhise ühiskonna laiendamisele.